Üht konkreetset saladust pole, aga vajalikud on ausus, usaldus, kompromissivõime (see peab mõlemal olema), austus teineteise suhtes ja eelkõige soov teist inimest õnnelikuks teha. Oma partnerit tuleks kohelda nii, nagu soovid, et tema sind kohtleks ning ka kõige lihtsamaid asju ei tohiks võtta iseenesestmõistetavalt. "Palun", "aitäh" ja "palun vabandust" ei tohiks suhtest kunagi ära kaduda, inimene su kõrval väärib samasugust viisakust ja tähelepanelikkust kui kestahes teine, tegelikult isegi rohkem. Teist tuleb võtta sellena, kes ta on, kui tunned, et keegi oleks sulle ideaalne alles siis, kui ta oleks pisut musikaalsem, veidi treenitum, parema huumorimeelega, teistsuguse riitumisstiiliga jne, siis... Ära hakka teda parem kiusama ja püüa leida keegi, kes on sulle ideaalne just sellisena, nagu ta on. Samas ära eelda, et keegi on pealaest jalatallani veatu, kõigil on vigu ja aastatega tuleb neid üha rohkem välja - sinu asi on otsustada, kas sa suudad nende vigadega leppida (ning ära unusta, et teisel inimesel tuleb leppida sinu omadega). Võiksin sel teemal vast pikemaltki vestelda, aga need olid mu praegused mõtted... :)