Sest ma ei viitsi ja pole millestki kirjutada ka. Kedagi ei huvita mu titejutud või see kuidas ma oma mehe peale täna röökisin. Sest ma olen juba nädal aega pmt üksi kodus ja mul on kopp ees sellest, kuidas keegi minuga ei suhtle, kuidas keegi mind ei armasta ja siis hakkas Koer keset põrandat kusema ja ma röökisin, et ta Koeraga õue läheks, sest ma teen süüa. Ja kui ta kohe ei hakanud minema siis röökisin, et ''Äkki täna mitte ülehomme?!!!'' ja siis peaaegu ulgusin kui ta õuest tuppa tulles mind lihtsalt kallistas ja suudles ning läks jumala pohhui näoga telekatuppa tagasi nagu ei oleks mitte midagi juhtunud.
Oh imelised hormoonid. :D :D :D